Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element
TiC moodustumine algab juba 1200-1400 C juures. Tööstusliku TiC saamiseks o kuumutatakse Ti ja C segu 1900-1950 C juures kestusega 0,5 tundi. Selle tehnoloogia järgi valmistatud karbiid (TiC) sisaldab 19,5-20,3 % seotud süsinikku ja 0,1-0,8% vaba süsinikku. TiO2 st karbidiseerimisprotsess läbib mitu staadiumit (hapniku vähenemise 12 suunas) ja on kirjeldatav reaktsioonide reana. TiO2 - Ti3O5 - Ti2O3 - TiO - TiC Protsessi viimane staadium - karbiidi moodustumise - on kirjeldatav reaktsioonina: TiO + C = TiC + CO või summaarselt TiO2 + 3C = TiC +2CO Kermiste valmistamiseks on sobiv TiC, mis on lähedane stehhiomeetrilisele koostisele (20,03% C) ja vaba grafiidi sisaldus minimaalne (<0,3%). TiC omadused määrab ära selle saamisviis, poorsus, seotud süsiniku kogus, TiC osakeste suurus ning lisandite sisaldus