Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide
Tööstusliku TiC saamiseks o kuumutatakse Ti ja C segu 1900-1950 C juures kestusega 0,5 tundi. Selle tehnoloogia järgi valmistatud karbiid (TiC) sisaldab 19,5-20,3 % seotud süsinikku ja 0,1-0,8% vaba süsinikku. TiO2 st karbidiseerimisprotsess läbib mitu staadiumit (hapniku vähenemise 12 suunas) ja on kirjeldatav reaktsioonide reana. TiO2 - Ti3O5 - Ti2O3 - TiO - TiC Protsessi viimane staadium - karbiidi moodustumise - on kirjeldatav reaktsioonina: TiO + C = TiC + CO või summaarselt TiO2 + 3C = TiC +2CO Kermiste valmistamiseks on sobiv TiC, mis on lähedane stehhiomeetrilisele koostisele (20,03% C) ja vaba grafiidi sisaldus minimaalne (<0,3%). TiC omadused määrab ära selle saamisviis, poorsus, seotud süsiniku kogus, TiC osakeste suurus ning lisandite sisaldus
annaabi.ee 
