Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga
palju, suurimatel võis olla isegi sadu. Hekatombous- sada veist, paljude veistega ohver. Veis oli
kõige kallim ja suursugusem ohvriloom. Üldnõue oli see, et jookseks verd ja parem, kui oleks
imetaja. Mida kallim, seda uhkem. Igal pidustusel kindel liik ja arv. Nad olid spetsiifiliselt välja
valitud. Perfektsusnõue. Kaunistati- sarved kullati, pandi lindid külge jne.
Ohvritalitus- thysia. Kulminatsioon. Leidis aset altari juures. Ohvriloomad viidi altari juurde ja
vaatajaskond jäid sõõri või poolsõõri väljapoole, nö markeering. Suurte ohvrite puhul (nagu sada
veist) võeti ilmselt nö esindaja, kes veristati ees ära ja teised hukati tseremooniata. Söör merkeeriti
tapariistu kandes, neid kanti ringis. Loomad valmistati ette, nt loomadelt võeti nõusolek (pidi
noogutama, tavaliselt anti juua neile selleks). Võis tahta ka, et loom kardaks (visati kividega) või et
annaabi.ee 
