Hatšepsut
seigale nimelt on alust arvata, et Thutmosis asus tõendeid kustutama ligi paarkümmend
aastat pärast vaaraoks saamist ja võimalik, et seda tehti hoopis pärast tema enda surma.
Hatsepsuti nimi ilmus taas päevavalgele umbes kolmandal sajandil e.m.a, mil preestrist
ajaloolane Manetho pani kokku Egiptuse valitsejate üsnagi üksikasjalise ajaloo, jagades selle
vana, keskmise ja uue riigi ajaks ning dünastiateks. Keskmise riigi 18. dünastia Thutmosiste
vahele ilmus Hatsepsut.
Muumiana tuli Hatsepsut taas päevavalgele enam kui paar tuhat aastat hiljem.
Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid
Kleopatra kõrval.
1903. aastal avas arheoloog Howard Carter Kuningate orus hauakambri tähistusega KV 60,
mis teati olevat ehitatud Hatsepsuti ammele Sitrele. Kuid Carter leidis sellest maistest aaretest
ammugi rüüstatud kambrist kaks muumiat.