Borchardt.Kuju avastati iidsest linnast Akhetaten, kus varemalt teostasid ka välja kaevamisi inglise ja prantsuse arheoloogid. Arvatakse, et kuju oli puuseinal , mille lagunemisel kukkus kuju maha. Siiski on kuju hästi säilinud. Kannatada olid saanud kõrvad ja puudu on vasak silm. Kuna originaalbüst asub Saksamaal on Egiptus mitu korda palunud kuju endale. Palvet pole aga rahuldatud. Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti ka Thutmosise töökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada. Kindlustus on väärtuse panud sellele hinnanguliselt 300-400 miljonit eurot. Nefertiti on üks kuulsamaid kunsti aardeid iidse Egiptuse ajast ja peetakse meistriteoseks skulptuuri kunst perioodil. Kuju kannab tüüpilist arvukate kaunistustega krooni, mida nimetati ka "kiivri krooniks". Horisontaalne kullane peavõru, värviline riba üle
hüksoslased. käsitöölised. Kasutati erinevatel töödel (ehitusel, sõjavägedes, · Uue riigi periood 1550-1075 a eKr taastati riigi ühtsus. Oli tundma majapidamistes) õpitud hobukaarikuid ning kujunes kaarikuvägi. Vallutati Palestiina, Sõjavägi Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal. Kujunesid diplomaatilised suhted · Vana riigi ajal koguti sõjavägi elanike seast. välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks
kuulutada nõnda ümberringi valitsejanna üllust ja väge. Hatsepsut valitses Egiptust edukalt 15 aastat ning tema võimul oleku aega märkis ilmselt rahu ja õitseng. Ent tema saatus on jäänud saladuseks: pärast Thutmosis III aimuvalitsejana troonile tõusmist Hatsepsuti nimi lihtsalt kadus tundmatusse ning teda pole teada, mismoodi toimus võimu üleminek. Thutmosis II käsul miskipärast kõrvaldati Hatsepsuti nimi avalikelt monumentidelt ja kirjadest, ent tõsiasi, et seda tehti alles Thutmosise valitsemisaja lõpupoole, osutab pigem kombetäitmisele kui kättemaksule, sest naiskuningannade orust kirdes asuva kauge Teeba oru kaljudesse, kui ka matmiskamber, mille ta oli Kuningate orus isa hauakambris rajanud. Võimalik et ta maeti Thutmosis III käsul kuhugi mujale, ning on oletatud, et Kuningate orgu hauakambris KV60 leitud naisemuumia võib olla Hatsepsut. Hatshepsut ei võtnud ette ühtki sõjakäiku; ta rahuldus oma isa Thutmosis I võitudega.