Nimetu
1615. aastal
sündis Rubensi maal Hygieiast (vt lisa 3). Alates 18. sajandi lõpust tekkis Euroopas
suurenenud huvi tervislike eluviiside, hügieeni ja haiguste profülaktika vastu. Seetõttu muutus
tervisejumalanna kujutamine, eriti skulptuuri kujul, väga populaarseks linnaplatsidel,
iluaedades, sanatooriumites ja haiglates. Alates sellest perioodist tänapäevani valminud
töödest võib märkimisväärseimateks nimetada Bertel Thorvaldsensi reljeefe, Gustav Klimti
1907. aastal valminud jõulist maali (vt lisa 4) ning tervisejumalanna kujutist (vt lisa 5) kuulsa
Trevi purskkaevu ( valmis 1762.a.) kompleksi koosseisus.
2. Hygieia kauss
Hygieia kujutamisel olid kõige olulisemad elemendid alati suur madu ning kauss, mille sisu
roomaja tarvitab. Kuna Hygieia oli lisaks muule tegevusele ka Asclepiuse isiklik apteeker,
kujunesid kauss ning madu üheks levinumaks farmaatsia sümboliteks, lisaks rohelisele ristile,