Üldandmed tuhkrute kohta
(Ternovskaja, Ternovski, 1975). Varem kasutati furot karusnahaloomana vähe, kuna
tema nahk jääb kvaliteedi poolest metsikult elava tuhkru omale alla ning
karusloomakasvatajad praakisid furo tõukarja hulgast välja. Kuid just furo mängis
tuhkrukasvatuses positiivset põhirolli. Tänu furo ristamisele mustjalgtuhkruga loodi
puurituhkrute hübriidid, kellel oli kõrgendatud viljakus ja parendatud kvaliteedi ning
mitmekesiste varjunditega karusnahk; selliseid loomakesi kutsuti thorefredkadeks või
thorzofredkadeks (Ternovskaja, Ternovski, 1979). Need sõnad on poola päritolu ning
tänapäeval kasutatakse neid harva, nende asemel kasutavad karusloomakasvatajad
nimetust ,,hübriidtuhkur" või lihtsalt ,,tuhkur".
Enamik kodutuhkruid on just hübriidtuhkrud ehk siis thorzofredkad. Erandiks on ainult
albiinotuhkrud (valge karusnaha ja punaste silmadega) nemad on furod.
Kadenkova ja Korniolova (2001) kirjutavad, et paljud kodumaised tuhkrupidajad
annaabi.ee 
