Kuni 1921. aastani oli väga vähe võimalusi aidata suhkrudiabeedihaigeid. Kanada arstid Frederick Banting ja Charles Best avastasid, et loomade pankreasest võib eraldada insuliini ja süstida seda suhkrudiabeedihaigetele inimestele. Kõigepeal prooviti insuliini toimet koeral, kellel peale pankrease eemaldamist ilmnesid kõik suhkruhaiguse tunnused. Insuliini süstimise järel tundis koer end hästi ja diabeedinähud kadusid. 1922. aastal süstiti insuliini 14- aastasele Leonhard Thompsonile, ta oli esimene inimene, kelle elu õnnestus päästa tänu insuliinile. Palju aastakümneid valmistati insuliini lehmade ja sigade pankreasest. Loomade insuliin on kehavõõras ja erineb sünteesi teel saadud inim- ehk humaaninsuliinist. 1980. aastal õnnestus laboratooriumis valmistada nn biosünteesilist insuliini, mille struktuur on sama, mis inimese 13 orgnismis valmistatud insuliinil
laenata või ennast kratsida. Muud nendelt ei kuulnud kui: «Anna mulle põsetäis tubakat, Hank.» «Ei saa, mul endal üksainus põsetäis järel. Küsi Billilt.» Vahel Bill andis, vahel valetas ja ütles, et tal enam pole. Paljudel sihukestel hulgustel pole iial tsenti taskus ega ühtki põsetäit oma tubakat. Tubakat nad alati laenavad. Nad ütlevad teisele: «Hea oleks, kui sa laenaksid mulle põsetäie, Jack; ma just praegu andsin Ben Thompsonile oma viimase ... », mis on vale peaaegu alati; ainult võõras võib selle peale sisse kukkuda, Jack aga pole võõras, seepärast ta ütleb: 350 «Sina andsid teisele tubakat? Räägi seda oma õe vanale kassile! Maksa enne tagasi need põsetäied, mis sa mult juba oled laenanud, Lafe Buckner, siis laenan sulle tonni või paar tagasi ega võta sinult intressi selle pealt kah mitte.» «Noh, ma ju kunagi maksin sulle tagasi kah.» «Jah, kuus suutäit ehk. Aga laenanud oled laevatäie
annaabi.ee 
