Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassikalised tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis
tähendus. Näiteks ilmus tervet Eestit hõlmav koguteos "Meie maa" (Kangro, Uibopuu 1955–1957), mis iga maakonna kohta andis ka iseloo- mustuse rubriigis "Pilk kaardile". Maateaduslike ja looduskirjelduste Eesti looduskirjanduse lugu 261 autoritena esinesid valdavalt loodusteadusliku haridusega kirjutajad, nagu Johannes Kaup (Järvamaa), Johannes Lepiksaar (Alutaguse, Peipsi, Virumaa), Hans Kauri (Hiiumaa, Lõuna-Tartumaa), Kuno Thomasson (Matsalu), Karl Ristikivi (Läänemaa) jt. Murakini "Paani riiki" on oma loomingu olulise mõjutajana nimeta- nud ka Fred Jüssi, kelle teostest esindab kõige süsteemsemat vaadet loodusele enamikus algselt Eesti Looduses avaldatud looduslugusid koondav kogumik "Jäälõhkuja" (1986). Jüssi eelistab küll ühes loos kes- kenduda ühe liigi kirjeldamisele, kuid teeb seda alati kontekstualiseeri- tult, lisades sageli puhtalt loodusteaduslikule informatsioonile ka täiesti
annaabi.ee 
