Õiguse filosoofia loengukonspekt
Kuigi Gr oma põhiteoses naturaliseerib loomulikku seadust tugeva juriidilise rõhuga ning
tema mõtteid on seepärast nimetatud teaduslik-ratsionaalseteks, [või ka luterlikule voluntarismile
(emotivism ehk mõistuse allutatus religioossele tahtele ja jumalikele väärtustele) vastanduvaks
intellektualismiks], siis kriitilisemad autorid on hinnanud teda ikkagi klassikalise, keskaegse
skolastilise loomuõiguse kammitsais olevaks, sest tema nagu Aquino Thomasegi jaoks [inimest
puudutav] loomulik seadus on [ühtlasi maailma] jumalik seadus, tõe objektiivne ja igavene
kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest.
[22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused
[23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi
asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning
maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid).