Puurmani minevik
piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi
barokne alusstruktuur prineb
18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike
vtetega mberkujundatud.
Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga
ning jaguneb tinglikult kaheks:
eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed,
asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks
18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn.
Tna thistavad sissesidutee alguses
pargipiiri kaks 19. sajandist prit neogooti kujunduses tellistest laotud
krohvitud vravatorni. Esivljaku lneklge
ristavad endised misa majandushooned, neist pilkupdvaim on
endisaegsel kujul silinud tellis- ja maakividest
tllakuur; idast piirneb vljak jega. Esivljaku keskel asetseb ringteest
mbritsetud ovaalne rondeel, millele on 1934.
aastal lisatud sissesiduvravast lossini viiv sstrahekiga ristatud
kesktee, mille lpus paikneb ringikujuline
purskkaev