Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Hea selle tendentsi näitena on esile toodud André Malraux parki Nanterre'is, tiheda
hoonestusega linnas Pariisi lähistel (projekt - maastikuarhitekt Jacques Sgard). Kujunduses on
käänulised ja spiraalsed ruumid paigutatud ümber pargi keskel asuva tiigi.
Väheste ökoloogiliste linnaparkide loomist 1970. a-te Euroopas, ajal mil ökoloogilised teemad
omandasid poliitilise tunnustuse, inspireerisid neoromantilised suunad. Näitena võib tuua
Thijssepark'i Amstelveenis (autori J. P. Thijsse järgi), linnakogukonnas Amsterdami lõunapiiril.
Selle pargi kodumaine taimestik on kujundatud madalmaadele omaste koosluste järgi,
arvestades vormi, tekstuuri, värvi ja valgust.
1980. a-tel hakati tähelepanu pöörama kohtadele, kus paiknesid mahajäetud 19. sajandi
vabrikud, tapamajad ja turuplatsid - nn postindustriaalne pargikujundus. Nende parkide
ülesandeks sai vanade ja degrageerunud piirkondade füüsilise kvaliteedi parandamine ning neile
uue identiteedi andmine
annaabi.ee 
