19. sajandi poliitilised ja majandusõpetused
üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna- trüki-, koosolekute, ühingute
ja südametunnistuse vabadust. Liberaalide liikumistel oli põhiroll inglastel ja prantslastel,
kuid järgijaid leidus ka teistes maades. Liberalismi rajajaks peetakse John Locke´i.
Liberaalide tähtsaim ideoloog Prantsusmaal oli Henri Benjamin Constant de Rebecque, kes
rõhutas üksikisiku põhivabadusi. Liberaalide hulka kuulusid ka kuulsad prantsuse ajaloolased
Guizot, Thierrz jt, kes uurisid Suurt Prantsuse revolutsiooni, koostades ajalookäsitlusi ning
võtsid kasutusele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega
inimrühmi, näiteks feodaale ja talupoegi.
Suurbritannias pooldasid liberaalset ideoloogiat viigid, kelle partai nimetati 1839. aastal
Liberaalide parteiks.
Romantism oli 19. sajandi I poole vaimusuund kirjanduses, kunstis kui ka inimeste
maailmanägemises