Vana-Kreeka
mis võis olla olustikuline või poliitiline.
Tragöödia tekkimine on seotud ditürambiga, kusjuures tragöödia elas üle palju muutusi, enne
kui omandas lõpliku kuju. Ditürambideks nimetati Dionysost ülistavaid kiituslaule; nende
esitamisel kujunes pikapeale tavaks, et koorist eraldus eeslaulja ning laulu kandsid ette koor ja
eeslaulja vaheldumisi. Otsustavaks pöördeks oli esimese näitleja sissetoomine ditürambi
ettekandesse. See traditsioon omistatakse luuletaja Thespisele, kes lavastas esimese tragöödia
Ateenas a. 534 e. Kr.
Termini tragöödia tähendus polnud selge juba antiikaja teadlastele. Tragöödiad käsitlesid
inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal. Üksikisiku
ühiskondliku tähtsuse tõus polise elus ja suurenenud huvi tema kunstilise kujutamise vastu
klassikalisel ajastul kahandas koori osa kasvas näitleja tähtsus ja suurenes näitlejate arv
(max 3-ni).