kontsentratsioon on kõige suurem ning mis väheneb kaugenemisega pinnakihist (joon. 2.102). Kihi sügavus ja kontsentratsioon olenevad kolme loetletud protsessi dissotsiatsiooni, adsorptsiooni ja difusiooni intensiivsusest ja vahekorrast. Väikesel difusioonikiirusel tekib kõrge kontsentratsiooniga, kuid õhuke kiht, suurel aga vastupidi. - terase termomehaaniline töötlus: Termomehaaniline (termoplastne) töötlemine (thermomechanical treatment) kujutab endast kahe tugevdamismooduse plastse deformeerimise ja karastamise ühendamist. Terase termomehaaniline töötlemine (TMT) seisneb austeniidi deformeerimises ja jahutamises ning sellest tulenevates faasimuutustes (martensiidi tekkes või austeniidi lagunemises). Põhilisteks termomehaanilise töötluse viisideks on kõrge- ja madalatemperatuurne termomehaaniline töötlus ning ka eespool vaadeldud isotermkarastus sellele järgneva
Termomehaanilisel töötlemisel terase omadused saadakse plastse deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõjul. Tehnoloogia põhimõte seisneb deformeeritud austeniidi karastamises, mille tulemusena tekib peeneteraline martensiit kõrgemate mehaaniliste omadustega võrreldes tavalisel karastamisel tekiva martensiidiga. Kasutatakse kahte TMT tehnoloogiat, joon. 21.1. Kõrgtemperatuurilisel termomehaanilisel töötlemisel (KTMT, high- temperature thermomechanical treatment) austeniiti plastne deformatsioon teostatakse üle temperatuuri A 3, mis on tunduvalt kõrgem, kui rekristalliseerimistemperatuur. Madaltemperatuurilisel termomehaanilisel töötlemisel (MTMT, ausforming) deformeeritakse austeniit, mis on alajahutatud temperatuurini 500-600 0C. Mõlema deformeerimisviisi järgi detail karastatakse ja noolutakse. Teras tugevneb nii martensiidi tekkimise tulemusena, kui ka austeniidi kristallvõre moonutuse pärast, mis osaliselt