POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
vaid konkreetses sotsiaal-ajaloolises olukorras. Nt monarhia on eelistatud siis, kui valitsejaks
saab üksikisik, kelle kompetents ja suutlikkus ületab kõiki teisi koosvõetult (väga harvaesinev,
legendaarsed kuningad on pigem minevik). Aristotelesel kollektiivse valitsemise korral
üksikvalitsejate kompetentsid summeeruvad, jällegi erinevalt Platoni filosoof-valitsejatest.
Praxise vallas on kogemusi kõigil ühiskonna liikmetel, theoriat tunneb vaid intellektuaalne
eliit.
Õigete valitsemisvormide võrdluses kaldub Aristotelese poolehoid politeia poole. See on tema
omaloominguline termin, polislikkus iseenesest, parim tegelike poliste hulgas. Politeia võim
kuulub ,,keskmistele inimestele", mitte kõige rikkamatele ja vaesematele; valitsemiskord on
mõistuspärane keskmine demokraatia (vaese enamuse võimu) ja oligarhia (rikka vähemuse
võimu) kui kahe poliitilise pahe vahel. Kuldse kesktee printsiipi rakendatakse siingi!
annaabi.ee 
