Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade
313. aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Sellest ajast
muutus kristlus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks. Rajati ka Konstantinoopol,
millest sai impeeriumi uus pealinn. Rooma linn säilitas küll auväärse maine, kuid kaotas
oma senise poliitilise tähtsuse. Hilise keisririigi ajal juurdlus tava jagada riik kahe keisri
vahel, kellest üks valitses impeeriumi ida- ja teine lääneosa. Edaspidi oli riik vaid väga
harva ühendatud üheainsa valitseja võimu alla. Theodosis Suur oli viimane keiser, kes
riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas. Pärast tema surma 395. aastal jagunes riik
lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne- Roomaks ja Ida- Roomaks.
Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus
Kogu Rooma keisririigi perioodi vältel elasid Kesk- ja Ida Euroopas erinevad
germaani rahvad. Riiklust neil välja ei kujunenud, kuid jõukas ülemkihist võrsunud
pealike juhtimisel moodustasid nad tugevaid hõimuliite