Metsabotaanika
kaharaks. Esineb erikaelsus; nektarit on vähe. Ubaleht õitseb maist juulini. Viljaks on
paljuseemneline kupar, puist- ja vesilevi. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt.
Kasutamine: lehed on väga mõrud, sisaldavad glükosiide. Rahvameditsiinis on lehti
kasutatud tee tegemiseks seedehäirete korral, maksa ja sapiteede haiguste ja
isupuuduse puhul. Jahuks jahvatatud risoomi on näljaaegadel toiduks kasutatud.
HARILIK SOOSÕNAJALG Thelypteris palustris; thelys nais, pteris sõnajalg.
Kuulub soosõnajalaliste sugukonda.
Kasvukoht: sood, lodud, lodumetsad, kinnikasvavad järvede õõtsikud. Soosõnajalg
on pika musta risoomiga mitmeaastane eostaim. Leheroots on ilma sõkalsoomus-
teta, leht ise 20-50 cm pikk. Lehelaba on üldkujult süstjas, kitsam kui teistel meie
sõnajalgadel, lihtsulgjas, heleroheline ja õrn. Eoseid kannab juulist septembrini.