"theaitetoses" - 1 õppematerjal

Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.

kuidas iga asi minu tajule paistab, nii on ta minu jaoks (tõene), kuidas see sinu tajule paistab, nii on see sinu jaoks (tõene). Inimesed oleme me aga mõlemad. Iga asi on nii, kuidas kunagi kellegi tajule paistab, ja seetõttu ei saa ütelda, kuidas see asi iseendast on. Kohe tuuakse ka Protagoraselt pärinev näide, kuidas võiks seda käsitlust mõista: üks ja seesama tuul võib ühe inimese külmetama panna, teist inimest aga mitte. Protagorase järgi – öeldakse “Theaitetoses”`es – tähendavat see seda, et külmetajale ongi tuul külm, mittekülmetajale aga mitte; mõlemad vastandlikud väited on tõesed. (152a-b) Olgu osutatud, et sellega on sõnastatud Parmenidese õpetusele diametraalselt vastupidine positsioon: kui Parmenides eristas teravalt selle, kuidas asjad paistavad, sellest, kuidas olev tõeliselt on, siis Protagoras väidab, et nii nagu paistab, nii see tõeliselt ongi, kusjuures „paistab” tähendab sedasama, mis „olla tajutud”. (152c-d)