Muinaseestlased
sündmuste nagu sõjakäikude eel. Ennustamisega tegeles arbuja.-.inimene, kes oli
hingede ja elavate maailma vahendaja. Ennustamisel saadud märke usuti ja arvestati.
Ainus eestlaste kirjalikes allikates mainitud jumal on Tharapitha (ka Taara või
Tarapita) keda austati nii Saare-, Viru- kui ka Läänemaal.Ka on öeldud et ta oli
saarlaste "suur jumal", kes Läti Henriku teateil olevat sündinud Virumaal ühel mäel
(Ebavere?) ja sealt lennanud Saaremaale. kuigi Henrik nimetab Tharapitkat
(meessoost) jumalaks, on ta nimi toodud ära ja ka käänatud nagu oleks see naissoost.
See viib mõtted võimalusele, kas polnud äkki tegemist mõlemasoolise jumalusega?
Üldiselt arvatakse, et eestlastel polnudki jumalaid indoeuroopa tähenduses,
mütoloogilised tegelased olid pigem haldjad ja loodusvaimud. Kui põhjapoolse Eesti
folklooris domineerivad haldjad, kes enamasti näivad jäävat sootuks, siis Kesk-Eesti