Sotsiloogia kordamisküsimused
struktuuri( ka klassistruktuuri) järsk ja põhjalik ümberkorraldus". Iga revolutsioon on
teatud ühiskonna ajalooga põhjendatav ja sellepärast ei saa olla mingit üldist
revolutsiooniteooriat. Nt K.Marx teooria: revolutsiooniline situatsioon lakkab siis kui
sotsiaalsed klassid kaovad, Marxi poolt rõhutatud ebavõrdsus on tänaseni domineeriv
kui vastuhakkude ja revolutsioonide tekitaja. Kaasaegsed tevolutsioonid on tekkinud
aga mitte kapitalistlikes ühiskondades vaid agraarühiskondades väliste mõjutajate
tulemusena. Sisemised mõjud on olnud pigen poliitilised, mitte majanduslikud.
Lõpuks ei ole revolutsioonide tulemusena muutunud mitte ühiskonna klassistruktuur
vaid poliitiline struktuur.
3. E. Durkheim usust (sakraarne, profaanne); Weber usust(prohvetid ja
preestrid)
Uskumused, nagu keel ja kõik teised sümbolisüsteemid põhinevad mõistatuslikul