"teuravuoma" - 1 õppematerjal

Euroopa ja loodusgeograafia

lagunemisprotsessid. Veekogu põhja hakkab ladestuma muda, hiljem tekib sinna orgaanilise aine lagunedes turbakiht. Euroopas on üks soisemaid piirkondi Skandinaavia tasasem idaosa. Soome on oma soode pindalalt maailmas esikohal, viimastel andmetel on soode all seal umbes 29 % maismaast. Enam on soid Põhja-Soomes, kuigi arvestuste järgi on sealsetest kunagistest algupärastest soodest järel vaid kolmandik. Suurim soo on Lääne-Lapis Rootsi piiri ääres asuv Teuravuoma soo pindalaga 7000 ha. Rootsis on soode all 15 % pindalast, Norras umbes 6 %. 1930. aastatel oli Norras soode all aga 13,5 % - kuivendamise ja turbakaevandmise tõttu on need alad vähenenud poole võrra. Poolas hinnatakse soode osakaaluks 10 % pindalast. Põhjamere madalatel rannikualadel, kus asuvad tõusuvetega jõgede suudmelahed, näiteks Saksamaal ja Hollandis, on tekkinud enamasti madalad lammisood. Hollandis ja Ida-lnglismaal