KONTEINERVEOD Konteinerites saab kaupu vedada nii maal (maanteel ja raudteel) kui merel. Kui konteineri veoks kasutatakse vähemalt kaht transpordiviisi, nimetatakse seda kombineeritud ehk multimodaalseks transpordiks. Meretranspordis kasutatakse tavaliselt laevafirma oma konteinereid, kuna nad tahavad olla kindlad, et need oleksid kvaliteetsed ning näiteks tõstmisel ei puruneks. Meretranspordis arvestatakse konteinerite veo hinda ja ruumi TEUdes (20ft container equivalent unit) mis märgib 20-jalase konteineri kohta laevas. 40-jalane konteiner võrdub 2 TEUga. KUI PALJU KAUPA ON VÕIMALIK KONTEINERISSE LAADIDA? See, kui palju kaupa mahub konteinerisse, oleneb konteineri suurusest. Kõige levinumad on 20 (20’ DC) ja 40 (40’ DC) jala pikkused konteinerid. Et vastu tulla erinevatele nõudmistele kauba transpordil, on kasutusel ka
· NT puhasmahutavus Sõltuvalt kogumahutavusest tasuvad laevad: sadama-, kanali-, majaka-, ja lootsimakse Lastimahtuvus on laeva lastiruumide (tankide) kogumaht (kubatuur), harilikult kuupmeetrites(m 3), Inglise ja USA laevades (cu. ft.). Teoreetiline lastimahtuvus leitakse laevakere kuju järgi teoreetiliselt jooniselt. Konteinerlaevade lastimahtuvust väljendatakse TEUdes (20-jalane standartne konteiner). Lastimahtuvust väljendatakse: · Autodevedajal jooksvates liinimeetrites tekipinda autodele · Reisilaeval reisijate arvuga · Reisiparvelaeval reisijate ja autode arvuga 11. Laeva massiandmed. Kandevõime Laeva massiandmed · või DISM mass-veeväljasurve tonnides. = , kus on vee tihedus. Displacement, · lt tühilastis veeväljasurve, s.o. summarne mass: tühi laev + varustus + kättesaamatud