Mälestus II maailmasõjast
,,Minuni jõudis II maailmasõda 1945. aasta sügisel, mil arreteeriti mu isa. Ta tunnistati
rahvavaenlaseks. Enne seda oli meie elu väga hea võrreldes sellega, mis nüüd juhtuma hakkas. Ema
koos kolme lapsega aeti kodust välja, võeti ära loomad ja maa, ainult 1 lehm ja natuke põllumaad
jäeti alles. Kõik anti Lisja küla venelasele Tetsjenilale. Meie kolisime vanaisa juurde elama. Hiljem
metsavennad tapsid Tetsjenila ja me saime oma kodu tagasi.
1946. aastal käisin ma Räpinas leeris. Tollel ajal oli leerikursus kolm nädalat pikk. Kui ma
ühel laupäeval koju läksin, tulid teise talu uusmaa saajad ja miilits ning käskisid keldrist piimanõud
ja muu kraam välja viia. Siis nägin, et nendega koos oli üks võõras mees. Talle löödi püssiga ja
pandi keldrisse luku taha. Venelane tahtis ta maha lasta, aga miilits ei lubanud, vaid ütles:,, Kui
lased, saad ise ka