ning kapitali · Mjandusharud, mis müüdavad oma toodangut välismaale ja teenivad niiviisi raha · Igas riigis kujuneb majandusharude erinev vahekord e majandusstruktuur Sektorid: · Primaarne- hankiv Paigutavad sinna kus on ressurssi hankida.(Nafta, kalapüük, köögiviljakasvatus) · Sekundaarne- töötlev Asja tootmisel saab suurema kasumi, tooraine piirkonda, oma hind on kõige odavam.(ehitustegevus, laevaehitud, mööbli tootmine) · Tetsiaarne- teenindav (veondus, side-ja postiteenused, turism, kaubandus) Globaliseerimine On olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transport. Hõivatus ja SKT Erinevate sektorite osatähtsus majanduses isel hõivatuse või skt kaudu. Hõivatus näitab kui palju inimesi sektorites töötab või ka sektori osakaaluga ravusliku koguprodukti loomisel. Majandustegevust mõjutavad tegeurid · Looduslik keskkond · Kultuuriline tagamaa · Tehnoloogilised võimalused
valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. Sekundaarse sektori areng algas Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus manufaktuuride rajamisega. Tänapäevases majanduses näitab sekundaarse sektori ülekaal, et riik või piirkond on keskmiselt arenenud. 5.3 Tetsiaarne sektor Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism. 6 EESTI KODANIKUÜHISKONNA ARENGU KONTSEPTSIOON Väga oluline on kodaniku ja kodanikeühiskonna rolli mõista, et tagada poliitilises kogukonnas parem sidusus ja ühiskonna jätkusuutlikkus. Esimest korda tutvustati kodanikeühiskonna aregu konseptsiooni ideed Riigikogus kultuurikomisjonile 20