puhkepaikades. Värvuliste poegade väljaheide on segu uriinist ja ekskrementidest, limase kilega kaetud tahkepoolne pall, mille linnupoeg väljutab kohe pärast söömist. Täiskasvanud lindude väljaheidet limakiht ei kata ning see on voolavam kui poegadel. Kanaliste väljaheited on sageli kergelt kaarjad junnikesed, mis eriti talvel on kuivad ja tahked. Värvus varieerub kollakast tumepruunini. Metsistel on umbes sõrmepikkused junnid ning tetredel umbes poole väiksemad ja tihkemad. Siiski on keeruline vaid väljaheidete põhjal lindude liiki määrata. Selleks peab olema piisavalt vilumust. Kokkuvõtteks Pea ükski loom ei liigu looduses sihitult. Rajad eristuvad maastikul enamasti selgelt ja väikeste loomade liikumisteed võivad olla üsna kõvaks tallatud. Paljud loomad on liikvel öösiti liikudes enamasti eelmisest käigust jäänud lõhnamärkide järgi. Enamasti liigutakse maastikul, mis seda enam soosib
Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna