Punane ristik
Eestis on peamisteks liikideks punane, roosa ja valge ristik. (Tamm, 2007)
Punane ristik on üks tähtsaim liblikõieline niidutüübiline heintaim Eestis. Teda kasvatatakse
kahte tüüpi: hilist ehk üheniitelist ja varast ehk kaheniitelist. (Tamm, 2007)
Punasel ristikul on kaks sorditüüpi: diploidne ja tetraploidne. Tetraploidsed punase ristiku
taimed on kasvu poolest võimsamad, kui diploidsed taimed. Nende varred on jämedamad ning
lehed ja õienutt suuremad. Seepärast on tetraploidsete haljasmassisaak oluliselt suurem
diploidsete taimede omast. Erinevus on väiksem kuivainesaagi osas, kuna samas arengufaasis
koristades on tetraploidsetel taimedel kuivainesisaldus väiksem, aga proteiinisisaldus ja saak
suurem. (Tamm, 2007)
Punase ristiku külvisenorm on puhaskülvis 15 kg ha-1. (Tamm, 2007)
Punase ristiku ajalugu
Arvatakse, et punase ristiku algkoduks on Iraan, kust see Vahemere-äärsete riikide kaudu on
levinud Lääne- Euroopasse, Põhja- Aafrikasse ja Aasiasse
annaabi.ee 
