Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid. Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena
Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid. * Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni * Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla * Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall * Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi Dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). * Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja
annaabi.ee 
