Viljeluses olevaid spinati sorte on tänapäeval rohkesti. Vanadest sortidest on meil tuntud "Viroflay", "Viktoria" ja "Juliana", uuematest "Dominant". Uutest hübriidsortidest, mis päeva pikkusele suhteliselt neutraalselt reageerivad ja mida seetõttu ka suvel edukalt viljelda saab, väärivad tähelepanu "Redy" F1, "Rico" F1, "Spalding" F1, "Spinnacker" F1 ja "Spokane" F1. Suvekuudel asendab aedspinatit hästi Uus-Meremaa spinat ehk ruutlehik (Tetragonia expansa). Botaaniliselt nad küll lähisugulased ei ole (kuuluvad hoopis eri sugukondadesse), kuid on üsna sarnased biokeemilise koostise poolest. Sorte teada ei ole. Toiteväärtuselt ja maitselt jääb Uus-Meremaa spinat siiski aedspinatist veidi maha. On aga sellest kuni kolm korda saagikam. Ta on ka pikema kasvuajaga (tärkamisest saagi alguseni 5070 päeva), kuid saaki saab koristada korduvalt hilissügiseni. Meie oludes tuleks teda kasvatada katmikalal ettekasvatatud istikutest
13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 Beta vulgaris subsp. esculenta var. rubra 30 Tetragonia tetragoniodes 31 Cucurbita pepo L. var. giraumonas 32 Citrullus lanatus 33 Lycopersicon esculentum 34 Carum carvi 35 Vicia faba 36 Daucus carota L. subsp. sativus 37 38 Cucumis 39 Brassica napus L. em. Metzg. subsp. napobrassica 40 Zea mays L. subsp. mays Saccharata rühm 41 Cucurbita pepo 42 Pastinaca sativa 43 Spinacia oleracea 44 Ocimum 45 Borago officinalis 46 Foeniculum vulgare 47 Phaseolus vulgaris