toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välja ka Kreeka tähestik, kreeklased võtsid üle foiniikia tähestiku. Foiniikia tähestiku puuduseks oli see, et seal oli ainult kaashäälikud. Kreeklased mõtlesid märke juurde. Lõpuks tekkis neil 24 tähest koosnev alfabeet. 4. Kujunesid välja üle Kreekalised religioossed keskused. Delfi jumal Apolloni keskus, oraakel(ennustamine)
tootnud ning samas oma enda toodangut turustada. * Hõberaha kasutamine 7 saj e.Kr võeti see kasutusele Lüüdias, kust see levis edasi Kreekasse. -) Müntide mõlemad pooled kaeti kujutistega, et vähendada võltsimist. * Kuna Kreeka ei olnud ühtne riik, siis erinevates Kreeka väike-riikides kehtis erinev rahasüsteem. -) Kõige tuntum võis olla Athena raha, sest sellest kohast teatakse kõige rohkem. Seal kehtis drahm 4,36g. Kõige olulisem oli tetradrahm 17,44g. -) Oli ka selline asi mida tunti talendi all 22,62kg. * Arhailisel ajajärgul kujunes välja ka Kreeka tähestik. * Kreeklased võtsid üle Foiniikia tähestiku, kuid kuna seal olid vaid kaashäälikud, siis kreeklased lisasid veel tähti, mis tähistasid täishäälikuid. Tekkis Kreeka alfabet, mis koosnes 24-st tähest. Algselt ei olnud igalpool samasugune tähestik, kuid see ühtlustus ajapikku ja see ühtlustas üleüldist Kreeka riiki.
annaabi.ee 
