järel Ajalugu • Muistsed inimesed märkasid seost haavade, lihaskrampide ja surma vahel • Eestis alustati teetanuse vastast immuniseerimist 1951.aastal • Viimane teetanuse juhtum Eestis esines 2011.aastal Põlvamaal • 2013.aastal- 59 000 surma • 1990.aastal 356 000 surma • 1924.aastal arendati välja vaktsiin • 1884. aastal Antonio Carle ja Giorgio Rattone avastasid haigusepõhjuse Kasutatud materjalid • https://en.wikipedia.org/wiki/Tetanus • http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin /dok/Nakkushaigused/VVNH/ Teetanus.pdf • http://doctorinhurry.com/2016/01/21/ tetanus/ Täname kuulamast!!
peaaegu unustatud just tänu vaktsineerimisele. Tänapäeval on aga üles kerkinud uued probleemid (näitekas emakakaelavähk) ja erinevad müüdid. Reisides võib nakatuda erinevatesse haigustesse nagu näiteks hepatiit e,kollatõbi,düsteeria,malaaria jms. HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised.Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus difteeriateetanusläkaköha) vaktsiin. Siis ka MMR (measles, mumps, rubella leetridmumpspunetised). Samas ka mõne vaktsiini teatud partiid on tunduvalt ohtlikumad kui sama vaktsiini teised partiid. Vaktsiinide poot esile kutsutud haigused.Vaktsiinide ohtlikkust ei ole võimalik eitada. Leetrite, mumpsi, punetiste ja polüomüeliidi vastased vaktsiinid sisaldavad kõik elus, kuigi nõrgestatud viiruseid
infectious agents, and with time those genomes will be known, if they are not already. Thus, the technological ability to detect any infectious agent rapidly and specifically are currently available. The only remaining blockades to the use of PCR as a standard tool of diagnosis are in its cost and application, neither of which is insurmountable. The diagnosis of a few diseases will not benefit from the development of PCR methods, such as some of the clostridial diseases (tetanus and botulism). These diseases are fundamentally biological poisonings by relatively small numbers of infectious bacteria that produce extremely potent neurotoxins. A significant proliferation of the infectious agent does not occur, this limits the ability of PCR to detect the presence of any bacteria. 5.Millest tulevad vead immunoloogiliste meetodite kasutamisel nakkushaiguste diagnoosimisel? Milliseid vigu ja kuidas saab vältida? 6.Mis on meetodi tundlikkus?