Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
märgatavad. Logopeediline diagnoos oli motoorne aferentne alaalia, alakõne III aste.
2.2. Uurimisinstrumendid ja protseduur
Selleks, et teada saada, milliseid kõnevaldkondi ja osaoskusi Laura puhul tuleks
arendada, viisin lapsega (lapse vanus 6.8) läbi kompleksse kõneuuringu.
Andmekogumismeetodiks oli kõnetest (M.Padrik jt, 2013), millega hinnati hääldamist,
morfoloogiat, sõnavara, sõnamoodustusoskust, süntaksit. Saadud tulemusi võrreldi 6-a.
laste testinormidega (Vt lisa 7). Hääldamise ja kõnemotoorika uurimiseks kasutasin
Udrase (2009) ja Kase (2005) uurimustes kasutatud ülesandeid. Järeltestis ei hinnatud
hääldamist, morfoloogiat, sõnavara, sõnamoodustusoskust ega süntaksit. Kasutatud
kõnetesti tulemusi võrreldi 6-a. laste testinormidega. Kompleksele kõneuuringule järgnes
tekstiloomeoskuste arendamise periood (lapse vanus 8,2). Uuringu ja õpetamise perioodi
vaheline aeg venis lapse sagedaste haiguste tõttu.