Eduard Vilde
aprillil, missugune päev oli mõisateenijate palgalepingute sõlmimise
ja kohavahetamise tavakohaseks tähtpäevaks. Algul asus isa Jüri Vilde Muuga
karjamõisa Ediverre kupja kohale, sealt aga peatselt Muuga mõisa aidamehe ametisse.
Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Siin möödus ta lapsepõlv ja siin veetis ta
hiljem oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad mõisateenistusest lahkusid
ja Tallinna asusid.
Muuga kuulus suuremate mõisade kilda (üle 5600 tessatini, s.o. ligi 6000 ha), mistõttu
ka mõisateenijate pere oli arvukas. Siin valitses tavaline, sajandite vältel väljakujunenud
mõisamiljööline olustik: eraldatus külast, mõisateenijate jagunemine mitmeastmelise
range hierahia järgi ja alatine kartev-ettevaatlik suhtumine härrastesse. Asunud aidamehe
kohale, pääses Jüri Vilde n.-ö. mõisateenijate keskseissusse. Aidamees asetses
teenistusredelil kupjast, talimehest ja kutsarist kõrgemal, kuid madalamal kui valitseja,
annaabi.ee 
