Ajaloo mõisted ja isikud
Tekkisid ka erinevused ida- ja
läänekiriku vahel, 1054 panid patriarh ja keiser üksteist kirikuvande alla, lõhe, lääne-
roomakatoliku ja ida- kreekakatolikuks kirikuks.
Bütsantsi õpetlased viisid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Talupojad
olid küll kirjaoskamatud aga linnades oli alamkihil see siiski selge. Kirjutati Platonist ja
Aristotelesest, paljud antiikkreeka teosed ongi säilinud bütsantsi ümberkirjutatud tesotena.
Bütsantsi lihtrahavle pakkus huvi ka hagiograafia pühakute elulood.
Frangi riik
Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid galliasse. 496 lasi ta ristiusustada oma riigi
ja iseenda, ühines katoliku kirikuga. 6. ja 7. sajand langes kuningate võim, tekkisid
vennatapusõjad päranduse tõttu, tekkisid sõltumatud suured piirkonnad, võim kuulus nendes
majordoomustele. Üks tugevamaid oli karl martell, kelle ajal said araablased Poitiers' (732)