moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal. Georg oli ka hinnatud välismaal ja seetõttu kutsuti tihti esinema Leningradi, Moskvasse ja ka tesitesse ooperimajadesse üle kogu NSV Liidu maa. Sel ajal oli artistide reisime liidu piiridest väljaspoole praktiliselt võimatu, kuid temal õnnestus siiski ära käia Ameerikas ja paaris Euroopa riigis, kus eriti armastatuks sai Soomes. Ta on saanud ka Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetuse, mis kõige kõrgem tunnustus tol ajal. Etendused, milles tal on roll olnud: · Jevgeni Onegin · Papageno
Zugasvili "Stalin." 4.8.3 NÕUKOGUDE LIIDU VÄLISPOLIITIKA 1920NDATEL Kahepalgeline ehk dualistlik: NEP nõudis, et NLil oleksid rahumeelsed kaubandus suhted teiste riikidega. 1919 loodi Komintern ehk Kommunistlik Internatsionaal - rahvusvaheline organisatsioon, kuhu olid koondunud eirinevate riikide komunistlikud parteid. Kominterni juhiti Moskvast Zinovjevi poolt. Nõukogude Liit üritas selle organisatsiooni kaudu levitada revolutsiooni tesitesse maadesse ehk teha interventsioon. Välispoliitika põhiprobleemiks oli tunnustuse saamine. Esimesena tunnistas Nõukogude Liitu de jure Eesti Vabariik Tartu Rahuga 02.02.1920. Eestile järgnesid Läti, Leedu ja Soome. 1922 Genovas toimus euroopa riikide konverents, kus taheti arutada arutada Euroopa olukorda peale Maailmasõda. Sinna kutsuti ka Nõukogude Venemaa delegatsioon - sellega tunnistati Nõukogude Venemaad de facto. Nõukogude Venemaa delegatsiooni juhtis NV välisminister Tsitserin