Laps surmast
kadunud sest lapsed jetakse sageli omapead. Nendega rgitakse vhe ja
neile ei selgitata toimuvat. Thimikud tidavad nad oma fantaasiaga. Selleks,
et laps end hsti tunneks vajab ta koduses elus jrjepidevust. Silitada
tuleks igapevarutiinid. Thtis on teada, et vikelastel esineb
kriisiolukorras suhteliselt sagedasti kehalisi smtomeid : mitmesuguseid
valusid, iiveldust, oksendamist, ist voodimrgamist, unehireid. Laps vajab
juhtunu kohta selgitusi isalt-emalt. Lapse kigile ksimustele peab andma
teseid vastuseid. Oluline on mista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse
eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. Mida viksemad on lapsed, seda enam
vljendavad nad oma leina mngides. Vanemaid vivad sellised mngud
hirmutada, kuid neid tuleb aktsepteerida, sest lapsed teevad joonistades-
mngides sama, mida tiskasvanud rkides. Oma surma tajub laps vanuseti
erinevalt. Esimesel elupoolaastal reageerib laps haiguse valudele ja vaevadele
geda nutu vi rahutusega. Valu korral on nutt vimsam ja krgetoonilisem,
annaabi.ee 
