Tõde ja Õigus II Terve tekst
kaheksateistkümne-aastasele kosja? Mõistate? Seitsekümmend ja kaheksateist! Kui ta veel
praegu elaks, siis poleks ma öö- ega päevarahu saanud, sest ma oleks alati kartnud, et ta võib
mulle kosja tulla, kui ta juhtub mind nägema. Ja ütelge nüüd ise, mis ma oleks pidand tegema,
kui nii hirmus vana Goethe oleks mulle kosja tulnud? Ja ärge arvake, et ma muidu tühja räägin.
Arstid annavad tädile nõu mind Saksamaale sanatooriumi või tervisveele saata, see olla mulle
väga tarvilik. Goethe armastas ka tervisvetel käia ja nõnda oleksimegi võinud kokku saada. Ja
kus ma oleks teadnud ennast tema eest hoida. Võimata on ennast tervisvetel Goethe eest
hoida, liiatigi minusugusel noorel tütarlapsel."
Ramilda vaikis silmapilguks, nagu mõtleks ta millegi üle järele või nagu oleks tal midagi uut
meelde tulnud. Siis naeratas ta ja ütles nagu häbenedes:
,,Tahate, ma ütlen teile ühe saladuse, ühe suure, suure saladuse?"