Vabadussõja kindralid ja admiralid
aastal ja Taru
Ülikooli arstiteaduskonna 1914. aastal. arstiala reeigieksamid õiendas ta Petrogradis
1916 .aastal.
Nädal enne Vabadussõja algust, 21 .novembril 1918, laskis ta end kirja panna 1.
jalaväepolgu vanemarstiks. 30. maist 1919 kuni peaaegu Vabadussõja lõpuni teenis ta
1. diviisi arstina. Vabadussõja teenete eest sai ta Vabadusristi I/2.
15. jaanuaril 1920 määrati ta Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse (alates 1929. aastast
Kaitseväe Tervishoiuvalitsus) ülema abiks. 16. novembrist 1935 sai ta Kaitseväe
Tervishoiuvalitsuse (1937. aastast jällegi Sõjaväe tervishoiuvalitsus) ülemaks. Oma
põhitöö kõrvalt töötas ta Kõrgemas Sõjakoolis lektorina.
24. veebruaril 1937 sai ta kindralmajor-meediku auastme.
Eesti okupeerimisel 1940. aastal määrat ta meie kaitseväest formeeritud 22.
territoriaal-laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks. 1941. aasta suvel viidi ta
Venemaale ja suri 15. oktoobril 1942 Tseljabinski vangilaagris.