Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
inglismaal ja usas olid haiglad, mis toimisid filantroopial (ehk
heade inimeste toetusel). suurenes vajadus lisafinantseerimiste järele, eriti kui tekkisid laborid ja
arstiabi muutus keerulisemaks. kuna oma rahast ei jätkunud, siis lahendati probleem
riigistamisega. arstist hakkas saama palgatööline, kel oli kohustus haigekassa ja riigi ees. sellest
hoolimata muutus arsti elukutse ühiskonna silmis väärtuslikumaks, kuna arstist sai ravija asemel
hoopis ennetaja ehk tervishoiuspetsialist. alagas ka professionaliseerumine, kus arstid asuvad
ühiskondlike struktuuride teenistusse. edasi ka spetsialiseerumine (vanglaarst, analüüsidega
tegelejad, jne). epideemiad suudeti peatada, aga uued probleemid kerkisid: vähk,
südamehaigused, vanadus.. otsustati, et peab hakkama hoopis rahvast harima, et nad parandaks
ise oma sotsiaalset olukorda ja siis paraneb ka tervis. haigus sai sotsiaalse, statistilise,
psühholoogilise ja isegi poliitilise dimensiooni