Valuravi ja valuõendus
valuteenistusega seotud tegevusse ning 5% juhtudest oli õel kanda juhtroll
(Sandy jt 1999: 21-25).
Õde on tihti esimene inimene, kes saab teate patsiendi
valust. Tema edasine tegevus näitab,kuidas ta suhtub
patsiendisse ja tema valusse. Õdede esmajärguline ülesanne
on aidata ja toetada patsienti valust ülesaamisel, hoolimata
sellest kas valule leidub adekvaatset põhjust
voi ei. Igapäevase töö eesmärgiks on valu vahendamine ja
protseduuride valutu tegemine.
Samuti on tähtis kogu tervishoiupersonalil endale
teadvustada oma suhtumist patsiendi valusse voi tema
käitumisse valu puhul. Õdedel on tähtis roll valu
hindamisel ja valuvaigistite manustamisel, eriti siis, kui
valuvaigisteid on määratud vajadusel.
(McCaffery jt 2000: 80-82).
Õde on võtmeisikuks, kes vähendab informatsiooni arsti, patsiendi, perekonna
ja teiste hoolduspersonali liikmete vahel. Patsiendi rahulolu sõltub paljuski
sellest, milline on õe kompententus, kuidas ta oskab oma teadmisi ja oskusi