Samas , Eestis on palju tegeletud sellega , et teavitad inimesi narkootikumide ohtudest ja mõjudest. Ja praegused narkokuriteod , mis on levinud seonduvad pigem suurte uimastite koguste omamise ja narkouimas alaealistega. Peale selle , hetkel on meil ju nn. masu , ja legaliseerimine tooks meile palju kulutusi , võib-olla isegi rohkem , kui seadustamine meile sisse tooks . Legaliseerimise korral tuleks meil ju tegeleda uimastitekaubanduse järelvalvega, tervishoiukuludega ja karistamisega , kui astutakse üle piiridest, mis legaliseerimise puhul seataks, sest isegi kui seda tehakse , pole kindlasti lubatud kõik , mis uimastitega seondub. Sellele kõigele vaatamata , on ühiskonnas seaduslik näiteks tubakas. Kas tubakas on kahjulikum kui kanep ? Ei ole. Seaduses kuuluvad need mõlemad narkootiliste ainete nimekirja. Ja kui on lubatud üks , siis tuleks ka seadustada teine , või siis juba keelata mõlemad. Kui eelpool sai öeldud , et legaliseerimine
PCB- ainete sisaldus õhus on lubatud normide piires. Põhilisteks PCB allikateks Eestis on kütuste põletamine ja kondensaatorite ja transformaatorite leke. PCB-d jõuavad Eestisse Lääne- ja Kesk-Euroopast ning Venemaalt. Polüaromaatseid süsivesinikke (PAH) satub õhku Narva põlevkivielektrijaamade suitsugaasidega. «Halb õhk mõjutab meie majandust eelkõige seoses suuremate tervishoiukuludega. See tähendab kaotatud tööpäevi haiguslehe võtmisel, kulutusi tervishoiuteenustele ja ravimitele,» kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juht Paavo Palk Eurokratis. «Õhukvaliteedi seos südame- ja veresoonkonna ning hingamisteede haiguste, vähi, aga ka näiteks impotentsusega on väljaspool kahtlust,» lisas ta. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Hans Orru on põhjalikumalt uurinud,
annaabi.ee 
