suhtevõrgustikud, sotsioökonoomiline staatus (sissetulek, haridustase, ametiga seotud staatus), tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused); füüsiline ja looduslik keskkond; kultuurilised arusaamad väärtused, uskumused, tõlgendused (tähendused), maailmavaade jne; hingeline või vaimne olukord, emotsioonid; pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; 2. Milliseid lähenemisi inimesele leidub tervishoiufilosoofias lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast? 1. Inimene on bioloogiline organism 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest ,,osakestest", kuid esimesed poletaandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. 4. Inimesed on ,,ihulikud olendid", kelles ihu ja hing on lahutamatult kokku põimunud. Milline neist tundub Teile kõige õigem? Millisega Te olete kõige vähem nõus? Palun põhjendage.
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine
annaabi.ee 
