Külmakahjustus
tromboseerumise tõttu. III järgu puhul kahjustuvad kõik nahakihid, IV järgu korral ka
sügavamal asuvad koed kuni luukoeni. (Jänes 1989: 488)
Esimese ja teise astme kahjustuste korral on nahk valge ning neid kudesid saab veel päästa.
Kui lokaalselt külmunud nahk muutub aga lillakas-siniseks, on tegemist kolmanda astmega,
mille puhul kehaosa tavaliselt amputeeritakse. Lokaalne külmumine on salalik trauma, sest
inimene saab teada trauma tõsidusest alles jäseme sulamisel. (Tervishoiuakadeemia
24.10.2015)
Üldine külmumine tekib siis, kui organism sooja suurenenud äraandmise puhul ei suuda eluks
vajalikku kehatemperatuuri taastada. Üldist külmumist soodustavad samad tegurid, mis
kohalikku külmumist. Üldise külmumise algastmes tekib kerge hüpotermia, kehatemperatuur
on langenud 35-36 kraadini. Sümptomiteks on külmavärinad, külmatunne, naha ja
limaskestade kahvatus, aeglane pulss. Organism üritab end ise soojendada. (Jänes 2000: 188)