"terviseteadlaste" - 1 õppematerjal

Riskiprotokoll

taas baasrütm tagasi saada. Niisugune inimene on terve, tugev ja püsib kaua elujõuline. Lastel on suhteliselt kiire pulss, see stabiliseerub teismeliseeas. Millise rütmiga süda edasi töötama hakkab, oleneb paljus treenitusest. Erineva koormusega harjunud hästi treenitud süda teeb 40­45 lööki minutis, keskmise treenitusega aga 70 löögi ümber. Pulsilöökide ja tervise seost uuriti juba vanas Roomas. Nüüd on see viimasel 3­4 aastal taas terviseteadlaste huviorbiiti tõusnud. On kindlaks tehtud, et vaatamata ligi neljakümnekordsele erinevusele eluea pikkuses lööb kõikide imetajate süda sünnist surmani üks miljard korda. Inimese eluiga on 2,6 miljardit südametukset. Seega: mida aeglasem on pulss, seda pikem elu. Sama on ka loomadel. Näiteks merikilpkonna süda lööb 6, laborirotil aga 250 korda minutis. Merikilpkonn elab keskmiselt 177, laborirott 5 aastat, südametukseid on neil aga elu jooksul peaaegu samapalju.