Miks siis ikkagi on nii palju inimesi, kes ei oska mõõdukalt juua? Mis juhtub, kui liialdada? Kunagi kuulsin televiisorist saadet, kus jaotati inimesed nelja gruppi: karsklased, karsked, mõõdukad ja joodikud. Karsklased ei joo üldse, karsked võtavad ainult pidupäevadel paar napsu ja ei ole kunagi purjus. Mõõdukad joovad ikka aeg-ajalt koos sõpradega, vahel ka liiga palju. Joodikud aga joovad väga tihti ja pidevalt liiga palju. Mina arvan, et vahel pidupäeval väike tervisenaps ei tee paha, aga tuleb olla mõõdukas. Liigne alkoholitarbimine kahjustab peaaegu kõiki inimese organeid. Inimestel, kes regulaarselt tarvitavad alkoholi aastate vältel, võivad olla rasked maksa kahjustused või isegi maksavähk. Kui maks on väga rängalt alkoholi poolt kahjustatud, võib see lakata töötamast. See põhjustab inimese surma. Tean, et üks minu sugulane, noor naine, suri alkoholi tõttu, sest suurest joomisest oli tema maks kärbunud.
«Siis oli neil sageli häbi, kui alkoholimürgitusega meie juurde sattusid. Nüüd tuntakse tihti peaaegu et uhkust.» MEELEMÜRKIDE TARVITAMISE PSÜHHOLOOGILINE TAUST 1. Proovimisest sõltuvuseni Meelemürkide tarvitamine võib toimuda mitmes vormis: Proovimine - üksik(ud) kogemus(ed). Tarvitamine - aine pruukimine teatud kindlatel juhtudel, mis on antud kultuuripiirkonnas respekteeritud (Nt. meie kultuuris alkoholi tarvitamine tähtpäevade, pühade, matuste jne. puhul, nn. tervisenaps jne.). Tavaliselt seostuvad sellega ealised ning seisundi ja mõnikord ka sooga seotud piirangud (keeld alaealisuse, raseduse ja mõne haiguse puhul) Kuritarvitamine - aine pruukimine sellisel ajal, tingimustes ja seisundis, kui see võib olla ohtlik tervisele või halvendada toimetulekut elus (töö- ja lähisuhteid, tegevuse kvaliteeti, vaimset ja füüsilist töövõimet jne.) Lääne kultuuris on narkootiliste ainete tarvitamist traditsiooniliselt peetud võõraks ja
annaabi.ee 
