Planeerimisseadus Planeeringute liigid on: Ülriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud strateegiline käsitlemine. Maakonnaplaneerinig Üldplaneering Detailplaneering annab ehitusõiguse Planeerimisalast tegevust korraldab kohalik omavalitsus. Kes peab tagama planeeringute järgimisi, osapoolte arvamust kuulda võtma jm. Planeerimise praktika Vaba aja ruum ja aktiivala: Talvel: Murdmaasuusatajad Kelgutajad Tervisejooksjad Matkajad Sobivate tingimuste korral Mäesuusatajad, lumalaudurid Suur skaala – liikumisrjad linnade vahel. Otsene linnaplaneerimise küsimus, mõjutab ehitusõigust, juurdepääsud, kinnistuomanike hoonestusõigus jne Kokkuvõte: 1. teooria praktika ja arhitekti roll. Ruumiaspektid, sotsioloogia ja psühholoogia. Teooria keskendub vormi analüüsi asemel tervikkeskkonna mõtestamisele 2. Praktika õpetab tegutsema piiratud tegevusruumis 3
sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Rohelus võimaldab inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimetega, lisaks on rohealad seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokkukuuluvustunde tekkimisega. 11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Oluline on rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Kõrge motivatsiooniga kasutajad (nt tervisejooksjad, ratturid) võivad läbida kuni km sihtkohta jõudmiseks. Lapsed ja vanurid suudavad läbida 50-300 m oma elukohast, tööeas täiskasvanud 300-500 m üldine reegel 8-10 minutit. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? Looduslik parkmets, liigirikas park, metsapark, vaikne ilupark, rahvapark, mängupark, haljastusega plats või väljak, spordipark või plats. Mets parkmets metsapark park. Haljak haljastusega plats
annaabi.ee 
