Süda. Ühe ööpäeva jooksul tõmbub inimese süda kokku umbes 100 000 korda ja pumpab läbi veresoonte 6 500 liitrit verd. Ühe aasta jooksul paiskab süda aorti 2 miljonit 400 tuhat liitrit verd. See on võrdne 8 rajalise 50 m pikkuse basseini ruumalaga. Südame paiknemine Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsa...
kaasa erinevaid probleeme: näiteks palju pensioni- ealisi ja vähe tööealisi. Sündide arv väheneb ja suremus suureneb. Väikelaste suremus on langenud. Poisse on natuke rohkem kui tüdrukid. Itaalia on jõudnud demograafilise ülemineku teise etappi, sest sündimus on hakanud vähenema ning rahvastik hakkab vananema. Vanurite osakaalu tõus võib olla põhjustatud meditsiini arengust ja paremast tervisehoiust. Riigi areng Itaalia on majandusliku potentsiaali poolest maailma arenenud tööstusriikide esireas. 2009. aastal oli Itaalia sisemajanduse kogutoodang (SKT) maailmas suuruselt 7. kohal (2,1 triljonit USD). Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. SKT jaotub sektorite kaupa järgmiselt: põllumajandus 2,1%, tööstus 25% ja teenustesektor 72,9%. Itaalia on inimarengu indeksi järgi maailmas 19. Indeksiga 0,945. Tööstus
annaabi.ee 
