Sotsiaalne õiglus, ebaõiglus ja ebavõrdsus tervises
üldised tervisenäitajad mingil määral paranevad (Kunts et al., 2002). Nimetatud olukord
nõuab konkreetseid samme iga tasandi otsustetegijate ja tervisedenduse professionaalide
poolt. Ainsateks tulemuslikeks meetmeteks on rahvusvaheliste kogemuste andmetel
sotsiaalökoloogilise lähenemise kasutamine haavatavate gruppide kogu elukaare ulatuses
ning erinevate tasandite (makro, meso ja mikrotasandi) meetmete samaaegne
rakendamine komplekssetes tervisedenduslikes programmides, seades esiplaanile
haavatavate gruppide võimestamise ja nende suutlikkuse arendamise, toime tulemaks
oma elukorraldusega. Keskendumine kogu rahvastikule ei vähenda sotsiaalset
ebavõrdsust tervises, vaid reeglina suurendab seda veelgi.
Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine tervises nõuab erinevate sektorite esindajate pika
aegset pühendumist elanikkonna tervisele.
Kasutatud kirjandus
Adler, N.E., Boyce, T., Chesney, M.A., Cohen, S