Eestlaste muinasusund
Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti
Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale
küljele, siis võtsid haldjad ja jumalad ta vastu (tõotas head), vasakule
poole kukkumine ennustas halba.
2
Maagia oli nõiakunst, nõidus. Usuti, et asjade ja nähtuste vahel on
seos. Näiteks tuli põua ajal „ilmaallikat“ puhastada, et hakkaks vihma
sadama. Tähtis oli RAVIMAAGIA. Tunti terviseallikaid. Silmaallikas
pidi nägemist parandama. Ohvriks annetati hõberaha või hõbeehe.
RISTIUSU MÕJUD.
Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, oldi ristiusust teadlikud.
Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja
Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates
XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil
kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi.
Alates XI saj
annaabi.ee 
