Eduard Viiralt
lehed metsotintos, mille vastu hakkas huvi tundma juba Pariisis. ,,Noorele araablasele" ja
,,Istuvale daamile" järgnes Viiralti hiilgeteos selles tehnikas ,,Monika" (1942), mis on õieti
kolmikportree ühest ja samast modellist. ,,Istuvat daami" luues olid tal eeskujuna silme ees
vanad inglise meistrid oma virtuooslikkusega materjalide ja faktuuride edasiandmises.
,,Monika" haarab meid kõigi komponentide tasakaalus ja väljendusrikkas tervikluses. Väike
modell on oma täiskasvanulikus tõsiduses sugulaslik järgmisel aastal Viljandimaal
jäädvustatud ,,Virvega".
Viibides 1943. aasta suvel Viljandi lähedal Uusna mõisas lõi Viiralt ,,Viljandi maastiku"
(1942, kuivnõel), mille tormidest räsitud võimas tamm mõjub Eesti sümbolina, kuigi temas
võib näha avaramat, mitte nii konkreetset tähendust.
1944. aasta aprillis sõitis Viiralt Viini, kus juunis-juulis toimus tema personaalnäitus sealse
annaabi.ee 
